Tänan kõiki seni annetanuid!
Maiu pere
Anna Roostar
Kärt-Katrin Pere
Mona Sõukand
Kathriin Karus
Joakit Vuola
Eliis Vennik
Mait Sepp
Mati Mäe
Ragne rohumäe
Anna-Liisa Luik
Pille Preegel
Anne Ruusmann
Anti Sinitsyn
Aivo Põld
Maris Soonsein
Ingmar Tulva
Mari Peets
Neile, kes veel ei ole annetanutanud kirjutas
Joosep, miks on ratastoolitee oluline.
Tere
Minu nimi on Joosep ja mina elan sellises toredas
kohas nagu Maarja Küla. Mulle meeldib väga sõita (ehk tiirukest teha, nagu
vanaema seda kutsub), olgu vahendiks auto, buss, paat, murutraktor või mõni
teine liikumisvahend.
Igapäevaselt vuran ma aga ringi ratastoolis.
Tegelikult on ju ratastoolis tore sõita, anna ainult
natukene hoogu ja juba veered edasi. Ainult sügisel on raske, sest kui pidevalt
vihma sajab tekivad teedele suured mudased porilombid. No kus sa lähed teise
majja, endal rattad, käed, jope varrukad ja püksisääred üleni porised.
Kui talvised külmad tulevad, siis on mõnda aega meil
päris hea kõva tee, aga lumega läheb jälle raskeks. Küll on mu sõbrad mind
töökotta lükanud ja tirinud, nii et kõigil meil nahk märg. Ja näeks ma veel
kuhu me läheme. Liikuda saab ainult selg ees, suured rattad liikumise suunas.
No aga ei ole hullu (nagu mu sõber Taavi ikka ütleb),
varsti on kena kevad käes, ja vat see on aeg, kus me alles hakkame vett
ja vilet nägema, sest ilmataat on kõik selle muda, vee, lume ja jää üheks
kompotiks kokku keeranud ja meie teedele laiali puistanud. Samas vahel on päris
tore, kui teeolud täitsa hulluks lähevad. Nimelt muutub sellisel juhul me
majavanemal süda haledaks ja laseb bussi maja ette tuua, millega nii mind kui
minu sõpra Virkot töökotta sõidutada. Vat see on lahe!
Suvi on aga ilus aeg (kui just vihma ei saja ja kõike
üle ei ujuta), sest siis on teed ikkagi läbitavad. Või noh, kuni selle hetkeni
kui jälle see vallast saadetud traktor tuleb me teid hööveldama. Autodele ta
võib ju tee paremaks teha, aga mind ehmatab iga vähe suurem kivike mis maa
seest lahti on tõmmatud ja mu ratta alla jääb. Ehmatus ise võib ju vaimu virgena
hoida, aga see epilepsia hoog, mis nii mõnigi päev on kerge tulema, no see enam
ei ole nii tore.
Aga hoolimata meie kehvadest teedest peab ju ometi
liikuma saama. Ega ma taha päevad läbi toas istuda kui teised töökodades, aias
ja õues toimetavad. Sama lugu on ka igakuiste tantsuõhtute ja
sünnipäevapidudega. Lisaks veel koololekud, sõprade külastused ja palju muud.
Meil on küll kõik väga toredad ja aitavad mul õues liikuda. Aitavad ka
koristada tubadest minu jäetud pikki ja mudaseid rattajälgi. Kuid tore oleks
ikkagi, kui saaks ise otsustada, kuhu ma minna tahan ja siis lihtsalt sõita.
Maarja Küla arved on Swedbank’-is
(221016750806) või Nordea Pangas (17000304964) seletuseks "Sõit Maarja
Külale"