Sõit Maarja Külale

Tänan kõiki seni annetanuid!

Maiu pere

Anna Roostar

Kärt-Katrin Pere

Mona Sõukand

Kathriin Karus

Joakit Vuola

Eliis Vennik

Mait Sepp

Mati Mäe

Ragne rohumäe

Anna-Liisa Luik

Pille Preegel

Anne Ruusmann

Anti Sinitsyn

Aivo Põld

Maris Soonsein

Ingmar Tulva

Mari Peets

Neile, kes veel ei ole annetanutanud kirjutas Joosep, miks on ratastoolitee oluline.

Tere
Minu nimi on Joosep ja mina elan sellises toredas kohas nagu Maarja Küla. Mulle meeldib väga sõita (ehk tiirukest teha, nagu vanaema seda kutsub), olgu vahendiks auto, buss, paat, murutraktor või mõni teine liikumisvahend.
Igapäevaselt vuran ma aga ringi ratastoolis.

Tegelikult on ju ratastoolis tore sõita, anna ainult natukene hoogu ja juba veered edasi. Ainult sügisel on raske, sest kui pidevalt vihma sajab tekivad teedele suured mudased porilombid. No kus sa lähed teise majja, endal rattad, käed, jope varrukad ja püksisääred üleni porised.

Kui talvised külmad tulevad, siis on mõnda aega meil päris hea kõva tee, aga lumega läheb jälle raskeks. Küll on mu sõbrad mind töökotta lükanud ja tirinud, nii et kõigil meil nahk märg. Ja näeks ma veel kuhu me läheme. Liikuda saab ainult selg ees, suured rattad liikumise suunas.

No aga ei ole hullu (nagu mu sõber Taavi ikka ütleb), varsti on kena kevad käes, ja vat see on aeg, kus me alles hakkame  vett ja vilet nägema, sest ilmataat on kõik selle muda, vee, lume ja jää üheks kompotiks kokku keeranud ja meie teedele laiali puistanud. Samas vahel on päris tore, kui teeolud täitsa hulluks lähevad. Nimelt muutub  sellisel juhul me majavanemal süda haledaks ja laseb bussi maja ette tuua, millega nii mind kui minu sõpra Virkot töökotta sõidutada. Vat see on lahe!

Suvi on aga ilus aeg (kui just vihma ei saja ja kõike üle ei ujuta), sest siis on teed ikkagi läbitavad. Või noh, kuni selle hetkeni kui jälle see vallast saadetud traktor tuleb me teid hööveldama. Autodele ta võib ju tee paremaks teha, aga mind ehmatab iga vähe suurem kivike mis maa seest lahti on tõmmatud ja mu ratta alla jääb. Ehmatus ise võib ju vaimu virgena hoida, aga see epilepsia hoog, mis nii mõnigi päev on kerge tulema, no see enam ei ole nii tore.

Aga hoolimata meie kehvadest teedest peab ju ometi liikuma saama. Ega ma taha päevad läbi toas istuda kui teised töökodades, aias ja õues toimetavad. Sama lugu on ka igakuiste tantsuõhtute ja sünnipäevapidudega. Lisaks veel koololekud, sõprade külastused ja palju muud. Meil on küll kõik väga toredad ja aitavad mul õues liikuda. Aitavad ka koristada tubadest minu jäetud pikki ja mudaseid rattajälgi. Kuid tore oleks ikkagi, kui saaks ise otsustada, kuhu ma minna tahan ja siis lihtsalt sõita.

Maarja Küla arved on Swedbank’-is (221016750806) või Nordea Pangas (17000304964) seletuseks "Sõit Maarja Külale"